Really emotional

Ma pole jälle endast üldse kirjutanud endale ja tegelikult olen palju õppinud, eriti päikesesüsteemist. Maakera tiirleb ümber Päikese ja Päike särab. Käisin emaga Ahhaa keskuses kahte filmi vaatamas universumist. Ja see pani mind natuke teistmoodi mõtlema. Esiteks kaugemale vaatama sõna otseses mõttes, teiseks enda ümber vaatama ja inimesi märkama. Meie kõrval istus üks väga vana mees, kes oli väga mures maailma lõpu pärast, ja mitte niisama, ta oli kuidagi mures, kurnatud ja ihaldas seda teadmist, see tõi mulle pisara silmi.
Eks ikka on raskeid hetki elus, aga sain just väga intensiivselt teada kuidas on olla teadmisega kui väike asi ma olen inimesele, keda pidasin väga kalliks, kõige kallimaks või liiga kalliks. Hüppasin langevarjuta, sest tundsin end ohutuna ja usaldasin. Aga loodusseaduste ees oleme võrdsed - gravitatsioon on paratamatu. Arvasin, et olen kellegijaoks kogu tema maailm, natukene isegi sundisin end nii mõtlema, et tunda end õnnelikuna. Ja siis tahtsin olla Päike milleümber kõik tiirleb, et pakkuda rõõmu oma särast, kuna olen õnnelik.
Nüüd aga olen ma üks väike tükike maailmast, millel on palju suuremaid probleeme kui mina ja mu mured on nii tühised, et ma ise ka ei kurvasta.
I've learned so much from my mistakes. I'm thinking of making some more :)

Tell me more about yourself...