Monday, February 20

Õnn on meie mõtlemises

Täna oli kuidagi eriline päev. Unustasin telefoni maale, jäin ühest bussist maha, lumi kukkus katuselt peaaegu lagipähe, oleks mitmeid kordi lihtsalt pikali kukkunud, kuri koer tuli vastu ja ma tõesti kartsin teda, sest ta oli must ja kuri ja jooksis minu ja Kerlipoole, ta nägi välja nagu saatan, jäime Kerliga hiljaks, jäin nr. 20-st maha 3!!! korda järjest, ilm on hämmastavalt ebameeldiv, ja mu ema helistas Kerli telefonile (sest mu enda oma jäi maale ja ma ei tea kuidas hommikul ärkan) ja teatas, et on hirmus asi juhtunud, mis on väga hirrrrrmus ja inimene, keda endale toeks soovisin ei soovinud ise kokkugi saada, ei saagi Kerlipoole minna, kuna Rasmust ei saa üksi koju jätta. Kas see tähendab midagi?
Just gotta remember things what make me happy, viin isale kommi haiglasse :)


No comments:

Post a Comment